G.Kiiler „Eranuhke ei armasta keegi“ 2022, „Saatus koosneb juhustest“ 2024

 

Väliseestlasest eradetektiiv Paul Johnson kolib peale Ameerika Ühendriikides veedetud aastaid tagasi sünnilinna Viljandisse. Aasta on 1961 ning Eestil on peale II maailmasõja õnnestunud jääda vabaks riigiks. Alles detektiivikarjääris esimesi sammme astuv keskealine Paul saab endale ootamatult kohe kliendi ning satub sündmuste keerisesse. Paulile on abiks salapärase taustaga sekretär Eva Moon.

Tegevus on hoogne, täis erinevaid keerdkäike ning tõeline süüdlane selgub ikka alles raamatu lõpus, jättes lugejale võimaluse ise pahalane ära arvata. Kasiinolinnas Viljandis on kohalikke mafioososid ning muidu suuremaid ja väiksemaid sulisid rohkem kui tavalises unises Eesti linnakeses. Laipu on teises raamatus ikka üksjagu ning detektiiv Johnson ei jookse neist kohe politseile teatama.

Kellele meeldivad Nero Wolfi või Perry Mason stiilis krimkad, siis Gert Kiileri Paul Johnsoni lood on just sellised – kergesti loetavad, ootamatute keerdkäikudega ning iseloomuga peategelastega. Boonuseks oma eestimaine ümbruskond.

Soovitan lugeda ikka esimesena ilmunud raamatut - „Eranuhke ei armasta keegi“ – kõigepealt, sealt on Pauli alustamise lugu ning Eva veidi salapärase tausta vihjed, millele teises raamatus põgusalt viidatakse.

Raamatu kaanekujundused on minu maitse jaoks veidi tobedad. Aga ju oli kirjastajal oma mõte, miks just sellised kaaned valiti.

Ootame järge!

Gert Kiiler on kirjanik ja ajakirjanik. Kirjutanud koos Toomas Kalliga stsenaariume telesarjadele „Pehmed ja Karvased“ ja „ENSV“.  

Vaata Mart Juure intervjuud Gert Kiileriga (juuni 2024) https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kirjandusministri-juures-gert-kiiler


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E.M.Remarque "Kolm sõpra" (1937), K.Westö "Tritonus" (2020)

Kujutis
    Seisin raamaturiiuli eest ja tekkis tunne, et võiks lugeda uuesti  Erich Maria Remarque raamatut „Kolm sõpra“. Robby. Gottfried. Otto. Kolm meest, keda sidus tugev ja kokkuhoidev, kooliajal tekkinud ja sõjakeerises tugevnenud sõprus. Raamatu minategelane on Robby, just kolmekümneseks saanud mees. Kolmest sõbrast noorim. Gottfried ja Otto toetasid ja vahel õpetasid teda tögades, suhtusid tema tegemistesse isaliku hoolivusega. Kõik nad olid I maailmasõja kadalipust läbi käinud.  Peamine tegevusliin on seotud Robby armastatu Pat`iga, kelle haigus viib raamatu paratamatu kurva lõpuni. Robby enesehinnang ja ootused elule on üsna madalad. Sõjaõudused vaevavad teda, sisimas tunneb ta ennast ebakindlalt ja üksinda. Kohtudes Patiga, ei suuda ta kuidagi uskuda et selline kaunis neiu talle tähelepanu pöörab ja teda isegi armastama võib hakata. Samas pole ta sugugi norutaja, teeb tööd, pummeldab kõrtsides, võtab elult viimast.   „Kolme sõpra“ lugedes hakkasin sealsei...
Lisateave

Liz Moore „Pikk ergas jõgi“, 2020

Kujutis
    Otsisin poes krimiraamatute riiulist raamatut, mis võiks olla põnevaks ja ajaviitvaks lugemiseks tõsisemate raamatute vahele. Terve pataka raamatute läbisirvimise tulemusena valisin „Pikk ergas jõgi“, mis tundus veidi teistmoodi romaan kui mitu koledat mõrva, mida kogenud inspektor lahendama asub .   Lootsin sellest raamatust palju, kuid kahjuks pidin pettuma. Põnevust oli ..…veidi. Romaani peategelane, reapolitseinikust naine Mickey elab ja töötab Philadelphia linnaosas, kus elu on kehv, lokkab narkomaania ja prostitutsioon. Mickey enda õde Kacey on narko küüsis ning romaani peamine teema on Mickey muretsemine Kacey pärast, sest viimane on juba pikka aega kadunud. Samal ajal toimub tema piirkonnas mitu prostituutide mõrva ning Mickey kardab, et Kacey võib samuti surnud olla. Raamatu lõpus saame teada, et Kacey on hoopis nende kadumaläinud isa üles leidnud ning käib võõrutusravil. Mõrvar on aga tema lühiaegne politseinikust paarimees!   Aeg romaanis hüppab vaheld...
Lisateave

Ernest Hemingway "Üle jõe ja puude varju", 1950

Kujutis
  Selle raamatu juures meeldib mulle õhustik. Viis, kuidas romaan on kirjutatud. Kerged kiired dialoogid, Renata ja Richardi ootamatute vastuste ning pööretega vestlused. Samas on kõik justkui sordiini all, sest kõik teavad Richardi haigusest ja et arvatavasti pole teda enam kauaks.   Romaani minategelane on Richard (ehk Kolonel, nagu teada raamatus peamiselt kutsutakse), kes on kahes sõjas võidelnud Ameerika sõjaväelane. Koloneli elu on sõjast läbi imbunud, ilma sõja ja sõjaväeta pole tal midagi. Sõjad on võtnud tema tervise, muutnud ta karmiks. Ning viinud ta Veneetsiasse ning teinud sellest tema linna. Raamatul on mitu raami. Esmalt alguse ja lõpu pardijaht, kus Kolonel on üksi oma mõtete ja loodusega. Teisalt taaskohtumine armastatu Renataga, mis on kui helge-kerge jalutuskäik. Kus ajal pole tähtsust, on vaid kaks teineteisele pühendunud armastajat. Ometigi käib sõda Koloneliga kõikjal kaasas. Renata palub tal pidevalt sõjamälestusi rääkida ja kui pole Renatat, kerkivad t...
Lisateave