Krista lugemised

  Kui me ei lasku kirjanduslikku süvaanalüüsi, võiks teose kokku võtta nii: kamp sõpru-tuttavaid elab (jõude)elu, mis sisaldab endast ohjeldamatut joomist ja sihitut kulgemist ühest baarist teise. Olgu, ärme ole nii karmid 😊 Peategelane Jake on ameeriklasest ajakirjanik, kellel on püsiv töö Pariisis ajalehe toimetuses. Ta on elanud Euroopas juba pikka aega, valdab prantsuse ja hispaania keelt, tunneb hästi Pariisi ning Hispaania lõunaosa. Ta tundub asjalik mees, enamasti kahe jalaga maa peal ning suudab ennast ka nokastanud olekus pahandustest eemale hoida. Tema ainuke tõsine koorem on armastus Bretti vastu. Brett – 34 aastane naine, kes ootab lahutust et abielluda Michael ´iga. Kas ta tegelikult Mike ka armastab, sellest ma aru ei saanudki, tundub et nad lihtsalt olid otsustanud abielluda. Brett on minu jaoks arusaamatuks jääv tegelane. Mida ta üldse oma elult tahab? Jääb mulje, et enamuse ajast laseb ta ennast erinevatel meestel ühest kõrtsist teise vedada  ja kulgeb sihutu...

  Selle raamatu juures meeldib mulle õhustik. Viis, kuidas romaan on kirjutatud. Kerged kiired dialoogid, Renata ja Richardi ootamatute vastuste ning pööretega vestlused. Samas on kõik justkui sordiini all, sest kõik teavad Richardi haigusest ja et arvatavasti pole teda enam kauaks.   Romaani minategelane on Richard (ehk Kolonel, nagu teada raamatus peamiselt kutsutakse), kes on kahes sõjas võidelnud Ameerika sõjaväelane. Koloneli elu on sõjast läbi imbunud, ilma sõja ja sõjaväeta pole tal midagi. Sõjad on võtnud tema tervise, muutnud ta karmiks. Ning viinud ta Veneetsiasse ning teinud sellest tema linna. Raamatul on mitu raami. Esmalt alguse ja lõpu pardijaht, kus Kolonel on üksi oma mõtete ja loodusega. Teisalt taaskohtumine armastatu Renataga, mis on kui helge-kerge jalutuskäik. Kus ajal pole tähtsust, on vaid kaks teineteisele pühendunud armastajat. Ometigi käib sõda Koloneliga kõikjal kaasas. Renata palub tal pidevalt sõjamälestusi rääkida ja kui pole Renatat, kerkivad t...