Yangsze Choo „Vaimumõrsja“ (2013)

Noore abiellumisealise tüdruku Li Lani elu keerleb selle ümber, kellega ta peaks ja saaks abielluda. Ta on seni elanud tagasihoidlikult oma majas oopiumisõltlasest isa ja teenijatega ning suurt midagi väljaspool keerlevast elust ei tea. Ometi on tal, nagu kõigil temavanustel tüdrukutel, iha romantika ja armastuse järele. Siis selgub, et teda on pakutud n.ö. vaimumõrsjaks vanade perekonnatuttavate surnud pojale Chingile. Vaimumõrsjaks olemine on Hiina vana traditsioon, kus lastetuna surnud mehe tehakse peale surma n.ö. laulatus, kus naine abiellub surnud mehe vaimuga ning läheb siis selle pere majja elama.  Peale Li Lani esimest käiku selle perekonna majja keerab raamatu tegevus vaimumaailma. Esmalt hakkab n.ö. surnud peigmees teha unenägudes kummitama. Samal ajal leiab Li Lang end armumas surnud peigmehe vägagi elus onupoega Tian Baisse. Siis võtab ta kogemata liiga palju meediumi soovitatud rohte ning langeb koomasse. Tema keha jääb koju, aga vaim läheb rändama. Vaimuna käib ta Chingi majas, Tian Bai juures ja läheb siis Surnute Tasandikule. See on vahemaailm elus maailma ja taeva/põrgu vahel. Surnute Tasandikul saab ta teada palju fakte varem juhtunud sündmuste kohta, mis kaudselt kõik mõjutasid ka tema elu. Surnute Tasandikule aitas tal jõuda vaim Fan, sealt põgeneda salapärane Er Lang. Tagasi kodus, selgus et Fan on tema füüsilise keha üle võtnud ja plaanitakse tema ning Tian Bai abiellumist. Pärast sekeldusi saab ta lõpuks oma keha tagasi, abielu Tian Baiga aga ei teegi teda enam õnnelikuks sest ta on näinud Er Langi nägu. Tuleb välja et Er Lang on draakon, kes vaimumaailmas kasutab teist keha. Raamat lõpeb sellega, et Li Lang peab valima kahe elu vahel – elava inimesena külluses Tian Baiga või vaimuilmas Er Langiga.

Kogu see vaimumaailm on veider teema. Raamatu lugejana võttis aega, et aktsepteerida kogu vaimutemaatikat. Romaani algus on ju täiesti tavaline tüdruku lugu. Kui n.ö. peigmees hakkas Li Lani unenägudes kummitama, tundus see üsna jabur ning arvasin et kohe varsti keerab tegevus  tavapäraseks tagasi. Kuid ei, läks järjest jaburamaks. Inimeste maailmas poolvaimuna ringi kolamine oli tüdrukule kui teiste järel luuramine, Surnute Tasandikul läks asi aga üsna veidraks. Kogu see surnute askeldamine, kauplemine ja saladused. Saan aru et Hiinas traditsioonides kujutatakse vaimumaailma just sellisena.

Huvitaval kombel jäi just hiljuti raamatupoes silma G.Saundersi raamat  „Lincoln kaalukojas“, mille kirjeldus on järgmine: „Willie Lincoln avastab end järsku kummalisest vaheilmast, kus surnud, keeldudes oma surma tunnistamast, kõnelevad, nägelevad, sekeldavad, kahetsevad ja kurdavad elusaatust“. Seesama vahemaailm! Eks need vanad uskumused on igal rahval erinevad ja samas ka sarnased. Mina puutusin selle teemaga kokku esmakordselt. Eesti kratid, vanakuri ja muud tegelased tunduvad suurte rahvaste vaimumaailma kõrval päris armsad ja kodused :) 

Yangsze Choo on Malaisia päritolu naiskirjanik, kes diplomaadi lapsena on elanud mitmel pool üle maailma, ülikooli lõpetas USAS-s ja elab seal ka praegu.

Vaimumõrsja oli tema esimene raamat, teine raamat Night Tiger ilmus 2019. Ühes artiklis nimetatakse tema mõlemat raamatut maagilise realismi esindajaks. Kui nüüd järele mõelda, siis ehk tõesti on Vaimumõrsjat maagilise realismi raamat. Võib-olla oleks isegi olnud kergem lugeda, kui oleks romaani enne „ära lahterdanud“. Mõnikord on raamatutega nii, et sisu „punnib vastu“. Loed, aga mõistus et taha kuidagi kohaneda raamatus toimuvaga. Sageli toimub (vähemalt minul) mingil ajahetkel lugemise edenedes siiski mingi „klikk“, raamatuga harjumine, rahu tegemine raamatu sisu ja lugeja vahel. Siis on edasi lugemine juba kergem sest võtad romaani sellisena, nagu kirjanik on ta loonud.