Shūsaku Endō "Samurai" (1980)

Millesse inimene usub? Arusaam elust ja usust sõltub paljuski sellest, millises elukeskkonnas ta elab. Ja see, millesse ta tavatses uskuda, võib elu jooksul muutuda.

Raamatu tegevus toimub 17.sajandi Jaapanis ja reisi edenedes Ameerikas ning Euroopas ja põhineb reaalselt toimunud sündmustel. Üks Jaapani ülik otsustab saata ametliku delegatsiooni Uude Maailma (Mehhikosse), ambitsiooniga sõlmida kaubandussidemeid. Reisile valitakse 4 maasamuraid, hulk kaupmehi ning tõlgiks frantsiskaani preester Velasco. Samuraid keskendusid endale pandud ülesannete täitmisele, preester aga soovis kõrgemat vaimulikkonda veenda selles, et Jaapanis on võimalik ristiusku levitada. Reisi vältel aga muutus poliitiline olukord Jaapanis ning saadetud delegatsioonil polnud mingit reaalset võimalust oma eesmärki täita.

Kes Jaapani ajalugu ei tea, siis kristlased püüdsid viia Jaapanisse ristiusku nagu igale mujale poole maailmas. Aga kristlik ja budistlik-shintoistlik maailmapilt üldiselt ei suhestunud teineteisega. Preestrid tegid ka oma käitumisega mitmeid strateegilise vigu ja vihastasid Jaapani võimukandjad välja. Kristluse omaksvõtjaid küll oli, aga nende elu Jaapanis oli keeruline. 1614.aastal kuulatas shogun Ieyasu välja kristlaste maalt välja saatmise edikti ning peale seda oli kristluse tunnistamine kuritegu.

Raamatus on kaks minategelast - positsioonilt madala astme samurai Hasekura ja frantsiskaani preester Velasco.

Samurai Hasekura on Jaapani ühiskonna peegeldus. Vaoshoitus, pragmaatilisus, kindel ühiskonnaklasside reeglite järgimine. Samuraide reisi jooksul tehtud otsuste liikumapanevaks jõuks oli lootus saada tagasi oma perekonnamaad. Seetõttu lasid samuraid ennast ristida, olles sel hetkel kindlad, et see on lihtsalt fiktiivne tegu. 

Muutused peategelase Hasekura mõttemaailmas toimusid väga tasahilju. Poolenisti vastu tahtmist hakkas ta järjest rohkem kristluse idee peale mõtlema. Lõpuks tagasi Jaapanis, selgub et reis ja selle eesmärk olid juba eos ebaõnnestumisele määratud ja kaks koju tagasi jõudnud samuraid jäid elu lõpuni põlu alla tänu sellele, et nad olid lasknud ennast ristida. Vaenulik vastuvõtt oma kodumaal oli viimane tõuge, et samurai hakkas salaja ristiusku oma südames kandma.

Velasco oli preester, kes uskus fanaatiliselt kristlusesse ja selle levitamisesse. Ta tahtis, maksku mis maksab, ristiusku Jaapanis levitada, isiklikuks ambitsiooniks ka Jaapani piiskopi ametikoht. Kui Jaapanist korraldati kaubandusdelegatsioon Ameerikasse, nägi ta selles oma võimalust. Velasco eesmärk oli Uue Maailma ja Euroopa vaimulikkonnale näidata, et Jaapanis on kristlasi ning nende eest peab hoolitsema. Reisi edenedes püüdis ta samuraisid ja kaupmehi ka valedega oma missiooni jaoks ära kasutada. Kui aga Euroopas tema plaanid kõrvale heideti, murdus temas miski. Ta nägi, et ametlik preesterkond on muutunud pigem poliitikuteks, kristluse idee pole enam sugugi tähtsaim asi. Järjest enam hakkas ta ennast samastama märtriga, Jeesus Kristuse endaga. Loo lõpus läheb ta uuesti Jaapanisse, kuigi teab et seal ootab teda kindel surm.

Raamatu esimeses pooles oli ta pigem ebameeldiv tegelane, ebaõnnestumiste kuhjumine pani aga teda asjades kõhklema ja tegelaskuju muutus huvitavamaks.

Jaapani kirjanik Shūsaku Endō elas 1923-1996. Olles katoliiklane Jaapanis, käsitles ta oma töödes ida ja lääne suhteid kristlase vaatevinklist ("a novelist whose work has been dominated by a single theme ... belief in Christianity"). 

Raamatus "Ajal, mil ma vilistasin" (1974) ma küll seoseid kristlusega ei märganud, see on lugu põlvkondade vahelisest konfliktist tüüpilises Jaapani ühiskonnas.

Jaapan on üks maa, mis mind paelub. Olnud sajandeid suletud ühiskond, on neil siiani alles oma selged käitumismallid, arusaamised elust ja usust. Endo oma raamatus arutles jaapanlaste pragmaatilisuse üle - neil on raske mõelda nii abstraktselt, et aru saada Jeesus Kristuse ohverdusest ja igavasest õnnest. Tänapäev on ehk asjad veidi teistmoodi. Aga Jaapanis väga traditsioonilise shinto usu üks igapäevane tegevus on altari ees jõukust paluda. 

Lugesin "Samuraid" ja "Ameerika pinda" üksteise järel ning leidsin seose - jaapanlaste laev randus Mehhikos Acapulco sadamas, sealt kõndisid nad Mexicosse ja edasi Veracruzi sadamasse. Raamatu "Ameerika pind" tegevus algab Acapulcos ning Luca ja Lydia esimene läbi raskuste saavutatud sihtpunkt oli Mexico City. Mõlemas raamatus on huvitavad kirjelduses Mehhiko loodusest ja võimalus silme ette manada raskused, mida reisilised pidid ületama.