Karen Blixen "Aafrika äärel" (1937)

 

Karen Blixeni „Aafrika äärel“ on autobiograafiline kogu meenutustest ja mälestustest Keenias (1914 – 1931) elatud ajast. Läbi inimeste ja nende tegude iseloomustab ta Aafrikat. Persoonid, keda ta kirjeldab, on peamiselt aafriklased kes tema farmis elasid ja töötasid.

Kohalike elanike ehk pärismaalaste (nagu ta ise ütleb) eluviisi tundmaõppimine, erinevate suguharude iseloomulike joonte kirjeldamine.  Seda oli väga huvitav lugeda. Kuidas aafriklaste suhtumine ellu oli hoopis teistsugune kui eurooplaste oma. Näiteks ei huvitanud neid küsimus „kes on süüdi ja miks ta seda tegi“. Kui midagi halba juhtus, võeti seda kui paratamatust. Edasi keskenduti sellele, kuidas tekkinud olukorda lahendada. Inimese toime pandud pahateo puhul peeti pikki vaidlusi selle üle, kui palju kahjutasu (mitu lehma) peaks saama kahju kannatanu. Mitte selle üle, mis pahateo sooritaja kuriteoni viis.

Ma polnud endale teadvustanud, kui mitmekesine oli juba 20.sajandi algul Aafrika idapoolse rannikuala elanikkond. Keenia pealinn Nairobi ja kogu rannikuala oli rikkalik segu erinevatest inimestest – pärismaalaste erinevad hõimud (kikujud, masaid, somaallased jm.), valged, araablased ja hindud. Pluss religioosne erinevus – muhameedlased, kristlased, aafrika usundid. Selline mitmekesisus sunnib inimesed tolerantsusele ja teistega arvestamisele. Blixeni somaallasest parem käsi Farah oli muhameedlane. Enamus farmi maadel elavad inimesed kikujud, kelledest mõned valisid endale ametliku usu vastavalt sellele, kumba nad kasulikumaks pidasid (kristlus või islam). Blixen oli kohalike hõimude traditsioone austav, lasi oma maja juures pidada suur kikujude pidustusi, suhtles austavalt nende pealikuga jne.

Karen Blixen kui farmiomanik oli oma farmi aafriklaste jaoks ühest küljest boss, kelle käsu järgi käis elu. Teisalt hoolis ta väga oma inimestest, teadis neid kõiki ja aitas alati kui sai. Tänapäeval vaatame valgete farmerite minekut Aafrikasse veidi teise pilguga – tuli valge naine, ostis farmi ning muutus sajandeid seal elanud rahvaste jaoks tööandjaks. Kuid aafriklased suhtusid valgetesse vist lihtsalt järjekordse ellu tulnud paratamatustega, millega koos peab edasi elama. Nii nagu nad suhtusid loodusjõududesse – mis tuleb, see tuleb. Peab lihtsalt ära kannatama ja edasi elama.

Mul on tunne, et Karen Blixen oli veidi nagu õnnetusehunnik oma kohvifarmiga – polnud ta ju üldse põlluharija. Pigem haritlane, kes avastas ennast võõral maal, tegemas asja mida ta ei oska.

Aga ta armus Aafrikasse, tal oli teravat silma ja analüüsivõimet et näha aafriklaste olemust. Oskust seda talletada ja kirja panna.

Mis on tänapäeval lugedes võõrastav – avameelne ja mitte üldsegi kahetsev toon metsloomade jahtimisel. Lõvi, antiloop, elevant…. tavapärane sihtmärk safaril. Praegu, kui neid loomi reservaatides kaitstakse, tekib väike vimm sellise avameelse tapsime kirjelduse pärast. Aga peab meeles pidama, et eelmise sajandi esimese pooles peeti seda täiesti loomulikuks. Samas Blixen austab ja imetleb neidsamu loomi.

Enne lugema asumist arvasin, et tegu on rohkem romaani moodi raamatuga ning läks veidi aega, et mälestuste vormis sisse elada. Ilmselt ka seetõttu, et Blixen on kirjutanud briljantset ilukirjandust.  Eesti keeles on olemas „Babette’i pidusöök“ - kaanel Blixeni varjunimi Isaak Dienesen.

„Aafrika äärel“ on üks killuke minu Aafrika-mosaiigist, mida läbi kirjanduse jõudumööda enda jaoks kokku panen. Blixenist kirjanduslikult nauditavamad on Doris Lessingi või Nadine Gordimeri romaanid valge sisserändaja ja põlise aafriklase kõrvuti elamisest-mitteelamisest. Aga Karen Bixeni aeg oli varem ning tegemist on ikkagi mälestusteraamatuga reaalselt eksisteerinud inimestest.

Lisan siia ühe Eesti Päevalehes ilmunud Anu Saluääre artikli Karen Blixenist: https://epl.delfi.ee/artikkel/5102anu-saluaar-blixen-eestis-seni-tundmatu

Blixenile on pühendatud 2 muuseumi - majamuuseum Rungstedlundis Taanis,  www.blixen.dk ja majamuuseum Keenias www.museums.or.ke/karen-blixen/. Viimane (Blixeni maja kus ta Keenias elas) on muide Taani Kuningriigi kingitus  Keeniale, kui 1964. aastal kuulutati välja Keenia Vabariik. 

Raamatu "Aafrika äärel" järgi on vändatud Oscari võitnud film "Out of Africa" (1985, peaosades Meryl Streep ja Robert Redford).