G. Garcia Marquez "Väljakuulutatud mõrva kroonika" (1985)

 

 See on üks omapäraselt kirjutatud raamat. Täiesti geniaalne viis sündmuse käsitlemiseks, paneb kirjandussõbra nautima raamatu vormi ja kirjutamislaadi. Süzee sündmustik liigub tagantpoolt ettepoole, hüpates vahepeal ka aega vahetult peale mõrva.

Lugu on kroonika stiilis – olnud sündmuste tagantjärele meenutamine. Jutustaja on loo keskse tegelase ja mõrvatu Santiago Nazari sõber, kes aastaid hiljem püüab rekonstrueerida olnud sündmuste jada.

Tegevus toimub ühes Ladina-Ameerika väikelinnas. Õhkkond on ärev-tegus, eelmisel päeval on olnud suur pulmapidu ja hommikul peatub linnakese juures piiskop oma laevaga. Kohaliku poekese ees laua taga aga istuvad kaksikutest vennad Vicariod, kes kuulutavad igale möödaminejale oma kavatsust tappa Santiago Nazar.

Kuidas siis juhtub nii, et Nazar lõpuks tapetaksegi, kuigi praktiliselt kogu linna teab Vicariode plaanist? Kaksikud sunnib tapmistööle perekonna au. Miks aga käitus nende õde Angela Vicario just nii, et süü jäi Santiago Nazari peale? Kes õieti oli Angela salapärane peigmees? Kuidas ikkagi Santiago Nazar teda ähvardavast ohust  teada ei saanud?

Raamatus on selgelt tunda ärevat meeleolu, mis linnakeses sellel hommikul valitses. Kõik tundsid, et midagi hakkab toimuma. Erinevate juhuste ja kokkulangevuste tulemusena juhtuski, kuigi keegi seda ei tahtnud ning paljudel inimestel oleks olnud võimalus mõrv ära hoida.

 

Gabriel Garcia Marquez oli kolumbialane. Tema raamatud kirjeldavad nii kaunilt ladina-ameerika inimeste elulaadi. Tihe kontakt kõigi linnake/küla elanike vahel. Omavahel põimuvad saatused. Veidi fatalistlik suhtumine ellu - kui nii juhtus, siis juhtus, midagi pole teha, lähme eluga edasi.    

Garcia Marquez -i enda elu oli üsna rahvusvaheline. Ta elas Kolumbias, Venezuelas, Kuubas. Samuti Hispaanias, Prantsusmaal. Nobeli preemia laureaadi ja ühiskondlikult aktiivse inimesena käis läbi poliitikutega ning oli ka ise poliitiliselt aktiivne.

Talle kuulsust toonud romaan „Sada aastat üksildust“ ilmud aastal 1967. Nobeli preemia sai 1982. Garcia Marquez ei ole „ühe romaani kirjanik“, ka peale Nobeli saamist kirjutas ta aktiivselt edasi.

Soovitan lugeda Ladina-Ameerika autorite teoseid, eesti keelde on tõlgitud palju tõelisi kirjanduspärleid!