M.Walker "Surm Dordongeis" (2008), "Sünge juhtum viinamarjaistanduses" (2009)

 

Bruno – noorepoolne mees, kellel on seljataga sõjaväekogemus Sarajevost. Terava mõistusega, rahuliku loomuga. Delikaatne. Oskab mitu sammu ette mõelda. Vajadusel füüsiliselt kiire ja julge.

Gurmaan. Jahimees ja loomaarmastaja.

Armastuse otsija. Orb.     

Munitsipaalpolitseinik.

Bruno on osa St.Denis kogukonnas, oma ameti tõttu teab tema kõiki ja kõik teavad teda. Huvitav rahulik karakter, pole minu arust stereotüüpne prantslane. Raamatud  jälgivad Bruno ja kogukonna tegemisi, kuritöö võib teoses juhtuda alles esimese kolmandiku lõpus või raamatu keskel. Lisaks Brunole uurivad kuritegu alati ka n.ö. päris politseinikud. Neid ilmub kohale igasuguseid, nii et tekib küsimus, milline see Prantsuse politseistruktuur täpselt on. Võhik et saa aru, mis vahe on kohalikul sandarmeerial, Police Nationale-il ja teistel struktuuridel, kelle esindajad kõik kuritegu lahendama saadetakse. Aga kunagi ei saa nad hakkama ilma munitsipaalpolitseinik Bruno kohalike teadmiste ja terava mõistuseta. Alailma kutsuvad tähtsamad ninad teda Pariisi tööle, aga Bruno eelistab jääda maapolitseinikuks ning seal mängleva kergusega juhtumeid lahendada. Lugenud sarja kahte esimest raamatut, jäi silma fakt, et kummagi puhul polnud lahendus klassikaline „keegi tapeti – mõrvar püüti kinni“. Kirjaniku poolt huvitavalt lahendatud süžeed.

Raamatute tegevus toimub tänapäeval. Tegevustikus on sees rassiviha, üle võlli läinud meeleavaldused, ajakirjanike hordid neid kajastamas. Roheliste mõnikord äärmuslikud liikumised ja luureametnikud, keda ei huvita kuritegu, vaid juhtumi kaudu saadud võimalus protestiliikujate kohta veebist infot koguda jne.  

Juhtumiga paralleelselt kulgeb kohaliku kogukonna ja Bruno enda elu. Bruno armumised, kogunemised sõpradega kus tehakse maitsvaid kohalikke hõrgutisi ja juuakse häid veine. Söögitegemised on põhjalikult lahti kirjutatud ning keegi ei joo raamatus lihtsalt veini, alati on veini nimetus ka. 

Tunnistan, et mulle meeldib vahelduseks krimkasid lugeda. Just selliseid pehmemat tüüpi krimkasid, kus kuritegu pole raamatu ainuke liin. Kus peategelase (enamasti siis politseiniku) mõtted, harjumused, kodu ja eraelulised mured ning rõõmud on raamatus samaväärsel kohal toimunud kuriteoga. Pluss – tegevuskoht oleks romaanis samaväärne tegelane, annaks raamatule raamid.  

Lugesin mõni aeg tagasi Jan-Luc Bannalec-i Komissar Dupini juhtumeid („Bretooni uhkus“, „Surm Piont-Avenis“) ning nautisin bretooni maastike, linnade ja inimeste kirjeldusi. Nüüd otsisin suveks mõnda sarnast krimkat ja nii ma Martin Walkeri politseinik Bruno leidsingi. Naljakas, et tegevus toimus jälle Prantsusmaal nagu komissar Dupini puhul. Mulle sobib, olen juba ammusest ajast Prantsusmaa fänn!

Veider lugu on ka sellega, et eelnimetatud Bannalec pole üldse prantslane, vaid sakslane Jörg Bong. 

Politseinik Bruno juhtumite looja, kirjanik Martin Walker on šotlane. Teenekas ajakirjanik, olnud the Guardiani korrespondent NSVL-is, USA-s, Aafrikas. Külmast sõjast, Gorbatshovist ja Clintonist kirjutatud raamatute autor.

Omades maamaja Prantsusmaal, Perigordi piirkonnas, on ta selle piirkonna partioot. Kus on Perigord? Vt. kaardilt: https://www.guide-du-perigord.com/en/tourism/discover/the-perigord-the-dordogne.html  (mulle tundub et prantslased pole suutnud otsustada, kas selle piirkonna nimi on Dordonge või Perigord, veebilehel kasutatakse vaheldumisi mõlemat).

Martin Walker on valitud selle piirkonna ausaadikuks, ta promob  rahvusvaheliselt Bergerac veine, Lascaux koobast jne. Aga kõige suurem kasu piirkonnale on kindlasti tulnud läbi politseinik Bruno raamatute. Ise pakiks kohe kohvrid ja hakkaks sinnapoole liikuma 😊

Kunsti ja turismi ristturundusest

Tänapäeval toimub suurejooneline erinevate valdkondade vaheline ristturundus. Iga koht või piirkond on õnnega koos, kui seal tehakse film/seriaal või kirjutatakse koht sisse raamatusse, mis osutub edukaks. Troonide mängu kõik võttepaigad on turistide sihtkohtadeks. Meie oma perega käisime mõned aastad tagasi Rootsis linnakeses nimega Mariefred, kus toimub raamatusarja PAX tegevus. Mu teismeline tütar lausa neelas selle väikse linnakese tänavate, kiriku ja majade hõngu. Kohalik turismiinfo polnud aga välismaiste kirjandusturistide jaoks veel valmis. Rootsikeelne PAX-i tegevuskohtade kaart oli aga olemas ning sellest meile piisas. Samuti oleme erinevatel reisidel olles püüdnud käia Hemingwayga seotud kohtades – Stresa, Veneetsia, Key West.

Kui tulla tagasi Bruno juurde, siis on loodud lausa veebileht  http://www.brunochiefofpolice.com/, kus on Bruno tehtud toitude retseptid, joodud veinid jne.  

Muide - St.Denis, kus Bruno tegutseb, on väljamõeldud linn, kontsentraat Perigordi piirkonna linnakestest.

 

Martin Walker on 2021-ks aastaks avaldanud 19 Bruno raamatut. https://www.bookseriesinorder.com/martin-walker/

See tohutu arv isegi hirmutab. Ei tea, kas kirjanik on suutnud hoida samasugust joont nagu esimeste raamatute puhul ja ennast kordama ei hakka.

Eestikeelsest tõlkest – panin tähele et teises raamatus on sees vigu – mõni sõna topelt, kirjavigu lauseehituses. Liigne kiirustamine ei tee kellelegi head!

Olgem nagu Bruno – mõtleme asjad läbi ja tegutsegem targalt.