E.M.Remarque "Kolm sõpra" (1937), K.Westö "Tritonus" (2020)

   Seisin raamaturiiuli eest ja tekkis tunne, et võiks lugeda uuesti Erich Maria Remarque raamatut „Kolm sõpra“.

Robby. Gottfried. Otto. Kolm meest, keda sidus tugev ja kokkuhoidev, kooliajal tekkinud ja sõjakeerises tugevnenud sõprus. Raamatu minategelane on Robby, just kolmekümneseks saanud mees. Kolmest sõbrast noorim. Gottfried ja Otto toetasid ja vahel õpetasid teda tögades, suhtusid tema tegemistesse isaliku hoolivusega. Kõik nad olid I maailmasõja kadalipust läbi käinud. 

Peamine tegevusliin on seotud Robby armastatu Pat`iga, kelle haigus viib raamatu paratamatu kurva lõpuni. Robby enesehinnang ja ootused elule on üsna madalad. Sõjaõudused vaevavad teda, sisimas tunneb ta ennast ebakindlalt ja üksinda. Kohtudes Patiga, ei suuda ta kuidagi uskuda et selline kaunis neiu talle tähelepanu pöörab ja teda isegi armastama võib hakata. Samas pole ta sugugi norutaja, teeb tööd, pummeldab kõrtsides, võtab elult viimast.

 „Kolme sõpra“ lugedes hakkasin sealseid tegelasi tahtmatult võrdlema ühe teise hiljuti loetud raamatuga, kus peategelased on mehed - Kjell Westö  „Tritonus“.

Kas võib olla erinevamaid suhtumisi ellu!

„Tritonus“-e peategelasteks on kaks põhjamaade keskealist meest, kes hekseldavad läbi oma senist elu. Dirigent Thomas vaevleb tõsises elu- ja loomingulises kriisis. Kriitikud virisevad tema kontserdite üle, armuke on ta noorema ja edukama vastu vahetanud, pojal pole aega temaga suhelda, teda on süüdistatud naiste ahistamises ning teda kummitab Brüsseli lennujaamaplahvatuse juhtum. Naabrimees Reidar aga ei saa üle oma naise surmast ja pole võimeline püsivaid uusi suhteid sõlmima. Nende kahe mehe vahel hakkab vaikselt, ääriveeri tekkima midagi sõpruselaadset. Muidugi, kui ei olda enam esimeses nooruses, on uute sõpruste tekkimine vaevaline (eriti põhjamaa temperamendi juures). Kahe üksiku naabrimehena suhtlevad nad aga raamatu edenedes teineteisega üha rohkem. Kuid see on hillitsetud suhtlus, väike vaheldus üksildusele.  Neil mõlemil on üksjagu edukaid asju ette näidata, aga on siiski oma mõtetega kriisis.

Remarque taustal tunduvad Westö tänapäeva meeste vaevad ja enesehaletsused nii haledad ja tuimad.

„Kolm sõpra“ raamatus tegutsetakse kiiresti, konfliktid linnas lahendatakse jõuliselt ja füüsiliselt. Ülitugev sõprusside. Tegelased on nooremad kui Westö omad, aga arvan et ka keskealistena oleksid nad sama käitumismustriga. Kui arvavad et üks neist on ohus, lähevad teised viivitamatult appi. Nad ei mõtle ega arutle, kas ikka aidata ja kuidas, vaid tegutsevad kohe. Otsused on kiired. On see siis autoromu soetamine või arsti ei tea kui kaugele riigi teise otsa sõidutamine või raha hankimine ravikuludeks. On 1930-ndad aastad Saksamaal, inflatsioon, tööpuudus, natsiliikumine tõstab pead. Tegelaste elus juhtub raamatu edenedes järjest rohkem halbu asju - Pati haigus süveneb, Gottfriedi surm, töökoja pankrot jne. Samas Robby muutub nagu iga päevaga järjest tugevamaks ja enesekindlamaks. Alguses Pati armastuse tõttu, kuid eriti just peale Pati haigestumist - mida nõrgemaks jääb Pat, seda tugevam peab olema Robby.

"Tritonus" on steriilne, ehk isegi rusuv. Eriti just ühe peategelase, Thomase, mentaalne kriis. Terve raamatu vältel proovib ta leida uuesti endas tippdirgenti, olla jälle vaimselt tugev. Aga raamatu lõpuks ei jõua ta minu meelest sellele mitte põrmugi lähemale. Mind ajas see üsna närvi, kuidas ta ei suutnud ega suutnud emotsionaalsest madalseisust üle saada, pigem läks raamatu edenedes kõik allamäge. Kuigi ühiskonna poolt mingeid takistus polnud. Võib-olla oligi asi selles, et tal ei olnud pidepunkti, kellele oma energia suunata. Muretseda kellegi eest või hoolida kellestki teisest peale iseenda. Reidar proovis teda suunata aitama ühte noormeest kes oli kergelt eksiteele sattunud. Thomas küll algul püüdis, aga mõningaste tagasilöökide mõjul tõmbus kohe tagasi. 

Westö raamatus on palju muusikat ja lõpus on isegi kõik heliloojad ja palad kirja pandud. Kui nüüd lugemise ajal romaanis parasjagu nimetatud teos mängima panna, tekib kindlasti huvitav teine kiht, veidi nagu "multimeedia raamat". 

Raamatud ühe lausega kokku võttes:
"Kolm sõpra" - nooruse kiirus ja elavus paralleelselt ühiskonna ja isiklike vapustuste ja traagikaga.
"Tritonus" - põhjamaine vaoshoitus, omaenese mina keskeakriisi pöörises, taustaks stabiilne tänapäeva ühiskond.