V.Perrin "Lilledele värsket vett" (2018), "Kolm" (2021)
"Lilledele värsket vett" ..…. Hoidsin raamatupoes seda teost mitmeid-mitmeid kordi käes, lugesin sisukokkuvõtet, sirvisin siit-sealt. Aga millegipärast panin ikka riiulile tagasi. “On raamatuid, millest me jääme ilma nagu mõnest kohtumisest, me läheme mööda lugudest ja inimestest, kes oleksid võinud kõike muuta. Arusaamatuse, kaane, kehva kokkuvõtte või eelarvamuse tõttu. Õnneks on vahel elu siiski järjekindel”. (“Kolm”, lk. 458). Kui avastasin, et "Lilledele värsket vett" on juba kolmandat aastal ostude ja laenutuste edetabeli tipus, otsustasin raamatu lõpuks ära osta. Enam ei olnud võimalik ignoreerida. See raamat üllatas mind. Avastasin Valerie Perraini näol kirjaniku, kes tõesti oskab raamatuid kirjutada - süzee ja kirjutamisstiil on ladus ja teoste ülesehitus huvitav. "Kolm” ilmus vahetult peale seda kui olin "Lilledele...." lõpetanud. Nii lugesin kaks Perrini romaani järjest. Romaanid on erinevad, aga kirjaniku stiil selgelt ära tuntav: eda...