Krista lugemised

  Karen Blixeni „Aafrika äärel“ on autobiograafiline kogu meenutustest ja mälestustest Keenias (1914 – 1931) elatud ajast. Läbi inimeste ja nende tegude iseloomustab ta Aafrikat. Persoonid, keda ta kirjeldab, on peamiselt aafriklased kes tema farmis elasid ja töötasid. Kohalike elanike ehk pärismaalaste (nagu ta ise ütleb) eluviisi tundmaõppimine, erinevate suguharude iseloomulike joonte kirjeldamine.  Seda oli väga huvitav lugeda. Kuidas aafriklaste suhtumine ellu oli hoopis teistsugune kui eurooplaste oma. Näiteks ei huvitanud neid küsimus „kes on süüdi ja miks ta seda tegi“. Kui midagi halba juhtus, võeti seda kui paratamatust. Edasi keskenduti sellele, kuidas tekkinud olukorda lahendada. Inimese toime pandud pahateo puhul peeti pikki vaidlusi selle üle, kui palju kahjutasu (mitu lehma) peaks saama kahju kannatanu. Mitte selle üle, mis pahateo sooritaja kuriteoni viis. Ma polnud endale teadvustanud, kui mitmekesine oli juba 20.sajandi algul Aafrika idapoolse rannikuala elanikkond.